Kui suur osa Eesti elanikkonnast on hädas uneprobleemidega? Millised probleemid ja miks on kõige sagedasemad?
Unehäireid esineb elanikkonnas väga sageli. Lääne-Euroopas on vanemate kui 15-aastaste seas tehtud uuringu kohaselt unehäired 31% inimestel. Täpsed andmed Eesti kohta puuduvad, ilmselt on levimus sarnane. Teine oluline teema on unehäire teadvustamine. Ligi pooled unehäired on jätkuvalt magamistoa ukse taga. Lisaks jäävad unehäired tähelepanuta ka arsti vastuvõtul mittespetsiifiliste päevaste (nt väsimus, kognitiivsed raskused) ja öiste (nt norskamine, voodis vähkremine) sümptomite tõttu või jäävad kaasuvate psühhiaatriliste ja kehaliste haiguste varju. Esinemise sageduse kahanemise järjekorras reastan unehäirete grupid: unetus, uneaegsed hingamishäired, uneaegsed liigutushäired, liigunisus, une-ärkveloleku rütmihäired ja parasomniad.
Mis on teie kogemus – kui palju on uneprobleemid seotud inimeste (öö)töö- ja elukorraldusega ja kui paljudel juhtudel on põhjus puhtalt meditsiiniline?
Hea uni on määrava tähtsusega meie päevasele enesetundele, töövõimele ja meeleolule. Und mõjutavad väga erinevad tegurid, sh töö- ja elukorraldus. Enamik inimesi on kogenud elu jooksul une lühiajalist häirumist, näiteks seoses tööpinge, stressi või leinaga. Lühiajaline unetus on üldse kõige sagedasem uneprobleem igas vanuses inimestel. Unehäired võivad aga kesta ka pikemat aega, häirides nii päevast toimetulekut kui üldist tervist. Lisaks on leitud, et 25 % inimestest ei kohane vahetustega ja öötööga kunagi. Liiati kätkeb vahetustega ja öötöö endas nii lühiajalisi kui pikema-ajalisi terviseriske. Kaldun arvama, et mõned inimesed valivad töö alateadlikult oma kronotüübi alusel, näiteks varased ärkajad võivad olla raadiotöötajad ja pagarid. Ka on leitud, et hommikutüüpi meditsiinitöötaja teeb õhtustes vahetuses enam vigu töös. Mitmed tööga seonduvad otsused tehakse sageli hiljem, kui juba (tervise) probleemid käes.
Mida saab inimene ise enda heaks teha, et ennetada või leevendada uneprobleeme?
Une kvaliteeti mõjutavad erinevad tegurid ja unehäirete kujunemist mõjutab muuhulgas geneetika. Uneaega peab alati väärtustama, heaks uneks ettevalmistusi tehakse ärkveloleku ajal. Tõenduspõhised soovitused on lihtsad: normaalne kehakaal, füüsiline aktiivsus, alkoholi tarvitamise piiramine, unehügieen, vaimne tasakaal. Unevõlal ei tohi lasta kuhjuda ja apteekriga võib nõu pidada. Sageli diagnoosime unehäire siiski liiga hilja, kui tüsistused käes (näiteks uneapnoe korral). Une häiritust ei pruugi unehäire all kannataja ise tajuda, eriti kui ta elab üksi. Kui päevane väsimus ja tukastamised häirivad nii päevast toimetulekut kui üldist tervist, on aeg abi otsida unemeditsiini spetsialisti juures.
Milliste meditsiini spetsialistidega teevad unearstid koostööd – mis on näiteks need diagnoosid, mille korral on vajalik ka unearsti konsultatsioon?
Eestis hetkel unearste ei koolitata ja eriala loodud ei ole. Unearstiks nimetavad end arstid, kes on edukalt läbinud Euroopa Uneuurijate Seltsi poolt läbiviidava somnoloogi eksami. Kuigi Eestis on unearste vähe, on meil unehäirete diagnostika ja ravi küllaltki kättesaadav. Unehäired esinevad sagedamini koos psühhiaatriliste, südame-veresoonkonna, neuroloogiliste, pulmonoloogiliste ja kõrva-nina- kurguhaigustega. Unehäiretega patsientidega puutuvad igapäevaselt kokku peaaegu kõikide erialade arstid ja meditsiiniga seotud erialade esindajad. Kui me oleme valmis diagnoosima unehäireid õigeaegselt ja korrektselt, saab rakendada võimalikult varakult ka asjakohaseid sekkumisi.
Eestis valmis unehäirete ravijuhend. Kuidas on ravijuhend leidnud vastuvõtmist ja kes võiks sealt infot otsida? Kaua selle valmimine aega võttis?
Eestis valmis 2019. aastal esimene põhjalikult läbi arutatud ja laialdaselt kasutamiseks mõeldud ravijuhend „Täiskasvanute unehäirete esmane diagnostika“. Seda juhendit oodati pikka aega. Tööga peale hakates selgus, et kogu unehäirete temaatika ei mahu ühe ravijuhendi vahele, seega piirdusime vaid esmase diagnostikaga. Ravijuhendi tegemine võttis aega 3 aastat ja mul on hea meel, et põhituumik töös kaasa lõi. Ma arvan, et valminud juhend on paljudele teejuht unehäirete maailma. Kuigi eelduslikult võiks ravijuhend olla abimeheks kiirete küsimuste lahendamisel, soovitan juhendi huvilistel enne „kiiret kasutamist“ läbi lugeda. Julgen tõdeda, et juhendi autorid said ka ise targemaks. Mitmed koolitused on viibinud seoses kevadise COVID-19 puhanguga, seetõttu on tagasiside veel vähene. Olen seda meelt, et me vajame konkreetseid ja lihtsaid lahendusi.
Ravijuhendi link: https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/16/taiskasvanute-unehairete-esmane-diagnostika#d5301dae.
Kui kiiresti jõuavad unehäiretega patsiendid unearsti vastuvõtule?
See sõltub erinevatest teguritest. Millal teadvustab patsient, et ta ise oma unehäirega hakkama ei saa ja millal ta otsustab pöörduda arstile? Soovitame patsientidel abi otsida, kui ühe kuu jooksul rakendatud eneseabi on efektita. Teiseks, kuidas kujuneb patsiendi ja esmatasandi arsti suhtlus patsiendi unehäire teemal? Millised unemeditsiini teadmised on arstil, kas unehäiret osatakse kahtlustada? Kolmandaks, mis saab unehäire all kannatavast patsiendist edasi? Unehäired jäävad sageli tähelepanuta. Samas kroonilised unehäired suurendavad mitmete haiguste riski ja mõjutavad töövõimet ning sotsiaalseid- ja peresuhteid.
Vastas: Medicumi ja Confido Meditsiinikeskuse kopsuarst ning Eesti Unemeditsiini Seltsi juhatuse liige dr. Erve Sõõru