Aeg-ajalt norskavad peaaegu kõik, kuid üldiselt pole norskamine kunagi normaalne ja häirib kõiki pereliikmeid. Norskamisest vabanemiseks on kõige olulisem välja selgitada selle põhjused, soovitab uneõde Laura Nulk.
Norskamine on märk haigusest ja halvast unekvaliteedist, kuid õige ravi toob hea tervise tagasi, vähendab norskamist ja sellest tulenevat unisust. Norskamist põhjustab peamiselt ülemiste hingamisteede ahenemine. „Unes hingamisel lõdvenevad ning vajuvad kokku kurgu tagaosas asuvad koed, mis võivad osaliselt hingamisteid takistada,“ selgitab Confido Meditsiinikeskuse uneõde ja Eesti Uneliidu juhatuse liige Laura Nulk. „Sisse hingamisel hakkab õhk nõnda nina ja kurgu vahel justkui korisema, tekitades tüüpilise norskamisheli.“
Norskamist soodustavad suitsetamine ja alkohol
Miks suitsetajad norskavad mittesuitsetajatest poole sagedamini, põhjendab uneõde kroonilise hingamisteede põletiku ja tursega. Ka alkohol soodustab norskamist. „Alkohol lõdvestab neelu- ja kurgupiirkonna lihaseid ning sarnaselt uinutite ja rahustitega vähendab alkohol aju tundlikkust hapnikupuudusele. Nii norskavad alkoholi joomise järel sageli ka need, kes muidu ei norska.“
Norskamine on sageli ka uneapnoe sümptom. Laura Nulk selgitab, et uneapnoe on potentsiaalselt ohtlik uneaegne hingamishäire, mida iseloomustavad korduvad hingamispausid magamise ajal. Umbes 10% maailma täiskasvanutest kannatab uneapnoe all, ent diagnoosimata jääb neist juhtudest 90%. Unehäireid, eelkõige uneapnoed esineb väga paljudel ülekaalulistel. Nulk soovitab ülekaalulistel, diabeetikutel ja kõrge vererõhuga inimestel pöörata unekvaliteedile rohkem tähelepanu ning võtta uneapoed ja päevast väsimust tõsiselt. Uneapnoe on edukalt ravitav.
Lihtsad nipid norskamise vastu
Norskamisest vabanemiseks on uneõe sõnul kõige olulisem välja selgitada selle põhjused ning teha muutused elustiilis või kasutada teisi ravimeetodeid.
Inimesed, kes kannatavad kerge või aeg-ajalt esineva norskamise tõttu, kuid ärkavad puhanuna ega tunne päeval liigset unisust, võivad enne arstiga konsulteerimist proovida alandada kehakaalu, vältida vähemalt neli tundi enne uinumist alkoholi, suitsetamist ning magada pigem külili kui selili.
Igaöise norskamise korral soovitab uneõde kindlasti kohtuda unespetsialistiga. Uneuuring aitab kindlaks teha uneaegse hingamishäire raskuse ning selle mõju unekvaliteedile ja üldisele tervisele.
Vilets uni rikub tervist
Une kvaliteeti on uuritud ja leitud, et see on seotud ühiskonna üldise stressitaseme, nutisõltuvuse ja ülekaaluga, kuid mõjutajaid on veelgi. Pooled unehäirega inimesed pole kunagi murega spetsialisti abi otsinud, sest nad ei oska oma terviseprobleeme seostada unehäiretega. „Inimene võib olla probleemiga nii harjunud, et ei pruugi ise arugi saada, et tal on pikka aega kestnud unehäire. Sageli on uni olnud vilets aastaid ja inimene jõuab arsti vastuvõtule juba väljakujunenud kroonilise haigusega või pärast infarkti põdemist,“ nendib Nulk. Kui oma katsetused une parandamiseks ei anna esimese kahe kuu jooksul tulemusi, soovitab ta pöörduda abi saamiseks arsti vastuvõtule.
Allikas: https://tervis.ohtuleht.ee/997395/uneode-selgitab-miks-me-norskame-ja-kuidas-sellest-lahti-saada